Eestis on aastatel 2014-2017 tehtud 500-600 bariatrilist operatsiooni aastas. See näitaja on kõrge, võrreldes viie aasta taguse ajaga, kui tehti umbes 200 operatsiooni aastas.
Bariaatriline operatsioon on kirurgiline protseduur, mida kasutatakse rasvumise raviks. Operatsiooni käigus muudetakse seedetrakti anatoomiat, et vähendada toidu hulka, mida saab seedida. Sellest tulenevalt kaotab patsient kaalu, kuid operatsioon on väga kallis ja riskantne ning seda tehakse ainult siis, kui konservatiivne ravi ei ole tulemusi andnud.
Eesti tervishoiusüsteem on viimastel aastatel arenenud märkimisväärselt ning riik toetab aktiivselt sellel valdkonnas tehtavat tööd. Töö on suunatud rasvumise vastu võitlemisele ja selleks on välja töötatud mitmed meetmed.
Üks nendest meetmetest on bariaatriliste operatsioonide toetamine ja nende laialdasema kättesaadavuse tagamine. Operatsioonid on nüüd üldjuhul tasuta, kui neid tehakse vajalike raviotsuste põhjal.
Eesti Haigekassa hüvitab operatsioonid, kui need tehakse kognitiivse käitumusliku ravi (CBT) ja dieetravi eelduseks oleva programmi raames. See tagab, et operatsioonid ei toimu mitte ainult kaalukaotuse, vaid ka võimaliku toitumise ja käitumise muutmise eesmärgil.
Lisaks operatsioonidele toetab Eesti tervishoiusüsteem ka rasvumise vastast ennetustööd. Teavituskampaaniate raames selgitatakse, kuidas enesetunne võib mõjutada elukvaliteeti ja tervist, ning pakutakse välja tervislikud alternatiivid ebatervislikule söömisele ja eluviisile.
Kokkuvõttes on positiivne, et Eesti suunab järjest enam ressursse rasvumise vastu võitlemisele ja pakub tasuta ravi neile, kes seda tõepoolest vajavad. Bariatriliste operatsioonide kasv on hea märk sellest, et üha enam inimesi otsustab võtta midagi ette oma tervisega ning võtta võimalusi kasutusele, et paremini elada.