Klassitsism on kunstiajaloo periood, mis kestis umbes 1750-1820. See sai alguse Barokkstiili järel ja oli kunstivool, mis keskendus antiikaja kultuurile ja esteetikale. See võttis inspiratsiooni antiik-kreeklaste ja -roomlaste kunstist ning rõhutas mõõdukust, selgust, lihtsust ja süsteemsust. Klassitsismi põhiosa hõlmab skulptuuri, arhitektuuri ja maalikunsti, kuid ideed ja filosoofiad, mis seda kunstivoolu juhtisid, laiendasid ka kirjandust ja muusikat.
Klassitsism on seotud klassikalise esteetikaga, mis oli filosoofiline ja esteetiline liikumine, mis tekkis samal ajal 18. sajandi alguses. Selle keskmes olid mõisted ilu, harmoonia ja vorm, mis olid antiikaja kultuuris kesksel kohal. Klassikalise esteetika kohaselt saavutatakse ideaalne kunst, kui tehnika ja formaalsed elemendid harmooniliselt sisuga kokku põimuvad.
Klassitsismi peamised jooned on korrektsus, lihtsus, sümmeetria, harmooniline tasakaal ja intellektuaalne distants. Klassikaliste ideaalide järgi peaksid kunstiteosed kujutama ideaalseid vorme ja proportsioone, mis on antiikaja ideede ja mõjutuste kaudu saadud. Klassitsismi eristav joon on nn klambriraamistik – baasjoontega sümmeetrilised struktuurid, mis moodustavad kindla tasapinna. Kujutised on selged, rafineeritud ja täpsete kontuuridega, mistõttu on klassitsism sageli seotud ka realistliku kunstiga.
Klassitsismi arhitektuurilised vormid on inspireeritud antiik-kreeka templitest ja rooma paleedest, mis on selged ja tasakaalustatud. Kuulsaim klassitsistlik ehitus on Prantsusmaa Versailles’i loss. Selle suurejoonelise arhitektuuri taga seisab soov väljendada selle võimu ja rikkust, mis määrab kogu ühiskonna struktuuri.
Skulptuur on teine valdkond, milles klassitsism väljendus. Skulptuurid olid sageli ideaalsed portreed, nagu Johann Joachim Winckelmanni peastatud Büste ja Antonio Canova Amor ja Psyche’ist.
Maalikunst kujutas sagedasti antiikaja ajaloolisi stseene või figuraalseid kompositsioone, mida mõisteti kui universaalseid ideid. Maalid olid ühtlasema valgustusega, mis muutis värvid uuteks ja lihtsalt jälgitavaks. Sellised tööd nagu Jacques-Louis David’i kuulus Marat ja Nathan Mortier’id olid selle stiili suured saavutused.
Klassitsismi ja klassikalise esteetika põhimõtted jäävad kunstis siiani oluliseks ja nendest põhimõtetest kumavad läbi eri aegadel loodud kultuuriteosed. Klassitsism on antiikaja kultuuri kunstiline taaselustamine, mis hõlmab suurt osa esimesest laine saavutustest, kus uuritakse seejuures inimese ideaale ja intelligentsi.