Mängulisus ja esteetika on kaks mõistet, mis tunduvad esmapilgul olevat vastandlikud. Esteetikat seostatakse tavaliselt kunstiga, samas kui mängulisus viitab pigem mängule ja lõbule. Kuid viimasel ajal on need kaks mõistet kohanud ning tekkinud on uus kunsti vorm, kus mängulisus ja esteetika on ühendatud.
Mängulisus ja esteetika on kahe erineva maailma kokkupõrge: mäng ja kunst. Mängimine on midagi, mida seostatakse tavaliselt rõõmu ja lõbuga, samas kui esteetika on seotud tõsiduse ja iluga. Kunagi mängiti absoluutselt igas vanuses ja statuses üle maailma, kuid ühiskondlikud ootused suunasid mängurõõmu lastele ning täiskasvanud lõpetasid mängimise järk-järgult, kui neist sai vanem generatsioon. Tänapäeval on mängimine jõudsalt taas populaarsust kogumas ning paljud loovad oma vaba aja tegevusena ja isegi tööna mänge.
Mängulisuse ja esteetika ühendamisel on aga suur potentsiaal. See võib pakkuda ka kunstimaailmale uusi huvitavaid vorme ning samas ka edendada mängima õppimist ja uute tehnoloogiate kasutamist tänapäeva ühiskonnas.
Kuidas siis taoline ühendus sünnib? Uute tehnoloogiate – virtuaalreaalsus, interaktiivsed installatsioonid – loomine on muutunud lihtsamaks ja loovamaks. Näiteks arvutimängud pakkuvad mitte ainult lõbu, vaid ka ilu, detailset visuaalset kujundust ja esteetilisi väärtusi, mis on inspireeritud filmidest, teatrist ja kirjandusest. Ka interaktiivsus suurendab seda kogemust. Samuti on sellised komponendid nagu helid ja muusika muutunud üha olulisemaks, et luua rikkaliku kogemuse tervik. Töötades koos uute tehnoloogiate ja kunstiga, ületatakse festina lente piire ja luuakse uusi loovaid ideid.
Üks hästi tuntud ning juba turule tulnud näide on Jaapani tehnoloogiagigandi Nintendo uus konsool Nintendo Switch, mis keskendub sotsiaalse malemängu uutele vormidele. Selles konsolis saab mängida nii lõbusaid, eksperimentaalseid mänge kui ka rohkem esteetilisi kunstilisi kogemusohvreid, kurhenedes meie kehalisest reaalsusest lihtsalt rohkemat. Samuti on üks Nintendo Switchi suur eesmärk muuta taas täiskasvanud mängudeks, avanedes ruum kunstilisuse ja esteetika suunas, mida tavamängud ei paku.
Mängud ei pruugi olla ainus valdkond, kus mängulisust ja esteetikat saab ühendada. Interaktiivse disaini praktika näitab, kuidas loovatel disaineritel õnnestub kasutada mängulisust ja esteetikat justkui universaalset keelt. Khol Dooner on näiteks loonud mängu nimega “Memory Battles”, mis on segu mälu mängust ja kaardimängust. Mäng on loodud nii, et kaartide kujundus jutustab sama lugu, mis mäng ise.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mängulisus ja esteetika kui kaks erinevat kontseptsiooni võivad koos loomemajanduses väekalt kokku minna, võimaldades kunsti ühendada mängude ning uute tehnoloogiatega, nagu visuaalkunst, virtuaalreaalne disain jne, et luua unikaalsed ja huvitavad kogemused. Mängima õppimine õpetab lõbusalt andeid kohandama ja uusi ideid katsetama ning esteetiline ilu võib pakkuda uusi tähendusi ka teistest ekraanide ja ekraanityüppidest väljaspool.